Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Milliseid huvitavaid filme jõuab veel täna, 26. novembril vaadata?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Kaader filmist "Rahvuse sünd" | FOTO: PÖFF

ŠUŠA

Saage tuttavaks, tema on Stanislav Stanislavovitš Šuškevitš. Valgevene esimene riigipea ning mees, kes algatas Valgevene, Ukraina ja Venemaa vahel sõlmitud Belovežje lepped, mille tõttu läks lõpuks laiali Nõukogude Liit. Vahepeal niisama enda lõbuks Võssotski lugusid mängiv Šuškevitš peab Nõukogude Liidu hingusele saatmise kõrval hoopis tähtsamaks saavutuseks Valgevene tuumarelvavabaks muutmist. “Shusha” on elujaatav ja positiivne film mehest, kes on maailma ajalukku jätnud suure jälje. Suurt rolli mängib linateoses ka rahvuse, kultuuri ja keele positsioon, kuna Venemaa, Ukraina ja Valgevene on oma olemuselt ja mentaliteedilt vägagi erinevad riigid.

/ PÖFF

PILETID SIIT

SÕJA TEATER

2011. aastal Põhja-Aafrika ja Lähis-Ida “vallutanud” revolutsioonid, mida meie tunneme Araabia kevade nime all, puudutasid teiste riikide seas ka Süüriat. Valitsusvastased protestiaktsioonid paisusid suurteks meeleavaldusteks ning läksid kaugemale pelgalt võitlusest demokraatlikuma riigikorra eest. Igal pool on juttu eri riikide sõjastrateegiatest ja statistikast, kuid selle kõige valguses jääb täiesti tähelepanuta üksikisik, kelle elu selline sõjategevus oma kodumaal mõjutab enim. “Sõjateater” vaatleb ühe Damaskuses töötava DJ ja tema kaaslaste elu. Zytoon on tavaline noor, kelle sooviks on vabaneda Assadist ning teha lõpp rõhumisele riigis. Eriliseks teeb selle dokumentaali fakt, et Zytoon filmis kogu materjali ise ning seda ajal, kui selle eest oleks lihtsalt maha lastud. Tõsistest ja väga tõsistest teemadest kõnelev “Sõjateater” paneb mõtlema süürlastest põgenike elu üle ning annab rohkem aimu sellest, miks nad üldse oma riigist lahkuvad.

/ PÖFF

PILETID SIIT

ÕNN KAASA, SÄM

Igat tõusu ähvardab lõpuks mõõn ning igasse lootusesse on juba alguses “sisse kirjutatud” pettumus. Sarnast mõtteviisi kätkeb endas ka nimitegelase Sami suusaäri Alpides,mida ähvardab pärast läbikukkunud tehingut kole pankrot. Sam pole aga allaandja tüüp ja nii tuleb hakata mõtlema, kuidas sellest olukorrast välja rabeleda. Lahendus: minek olümpiale! Läbi seiklusrikka ja koomilise teekonna leiab Sam tegelikult üles ka oma juured ja tabab oma isa kunagise kodumaa rahvustunnet.

PILETID SIIT

THE ROLLING STONES

Juba 54 aastat maailma lavalaudasid lammutanud Rolling Stones jõuab pärast kümneaastast pausi uuesti Ladina-Ameerikasse kahekuulisele tuurile. Võimas lõppakord toimub Kuuba pealinnas Havannas. Sellises kohas kontserdi korraldamine nõuab meeletut pingutamist ning kontserdiaegade muutmist eriti, kui see kattub Obama Kuuba visiidiga. Siiski naudivad vanameistrid suurt populaarsust igal pool, kus nad esinevad. Omamoodi võib bändi pidada ka rõhutud rahvaste ühendajaks, kuna diktaatorite poolt juhitud riikides on moodne lääne muusika olnud täiesti keelatud. Nii live-klippe kui ka intervjuusid liitev film toob vaatajani ka bändiliikmete omavahelist ajaviitmist, kohtumisi oma fännidega ning naljaga pooleks ka hordide eest põgenemist, kelleks tänapäeval on kaunite tüdrukute asemel keskealised mehed.

PILETID SIIT

RAHVUSE SÜND

1915. aasta suurteosega sama pealkirja jagav Nate Parkeri värske linateos räägib ühest perioodist Ameerika Ühendriikide ajaloos, kui orjade pidamine oli veel täiesti tavaline nähtus. Sundance’i filmifestivalil kaks auhinda võitnud filmi põhifookuses on ori nimega Nat, kelle n-ö omanik rändab temaga mööda riiki, et Nat oma suurepärast jutlustaja oskust kasutaks orjade rahustamiseks terves riigis. Nat aga korraldab hoopis ülestõusu ja kogu värk läheb vussi. Tegu on Nate Parkeri aastatepikkuse projektiga, mille tõttu jättis mees ka oma paljulubava näitlejakarjääri. “Rahvuse sünd” on täielik autorifilm, kus Parker ise on nii stsenarist, produtsent, lavastaja kui ka peaosatäitja. Tehke järgi.

PILETID SIIT

TEATUD NAISED

Kelly Reichardti uus film räägib kolm omavahel seotud lugu Montana naistest, kellest igaüks proovib enda vahenditega maalida oma elupilti. Advokaat Laurale ei anna rahu üks tema klient, kes tahab vana juhtumi uuesti avada. Kogu üritus eskaleerub hoopis pantvangikriisiks. Gina ja tema abikaasa leiavad ühe peresõbra krundilt ideaalse liivakivi nende uue kodu jaoks ning tahavad seda loomulikult endale. Selle omanik aga vist väga ei taipagi, mida ta paarikesele täpsemalt lubab. Viimases loos armub noor rantšoabiline Elizabethi, kes töötab juristina. Kogu see armsalt melanhoolne film on vaatajani toodud nii kaunilt ja õrnalt, et tervet lugu kogeda on puhas rõõm.

PILETID SIIT

ORB

Põnev film 4 eri vanuses ja erineva saatusega naisest, kelle lood filmis lõpuks ristuvad koos ühe tüdruku omaga. Üks on äsja vanglast vabanenud. Teine on õnnelikus abielus algkooliõpetaja, kuid toimetatakse siis äkitselt kuriteo eest vangi. Kolmas üritab läbi valede jõuda suure raha ja õnneni. Neljandal on jäänud puudu tähelepanust ja seeläbi valetab ta ennast vajadusel igalpool vanemaks. Ning lõpuks see viimane, väike Kiki, kelle sõbrad läksi ükskord prügimäel kaotsi ja nii muutus ka tema lapsepõlv. Kõikide nende lood sulanduvad kokku ning vaataja saab osa ühest ootamatust ja kaunite prantsuse naisnäitlejatega vürtsitatud linateosest.

PILETID SIIT

PIDAGE VASTU, LAPSED

Watan, Chen Hao ja Lin Shan on kolm rõõmsat hõimurahavst pärit poissi, kes elavad väikeses mägikülas. Nende elu on ilus, kuigi veidi mõrudalt mõjuvad kerged probleemid perega. Probleemid probleemideks, kuid alati on poistel kool, kuhu minna. See on koht, kus õpetab alati tore Miss Lawa. Fantastilise lauluhäälega Lawa on ratastoolis ning oma annet laiemale publikule välja näidata ei taha, kuid kui Watan avastab kunagise demo, algab üks tõeliselt vahva seiklus. Positiivne film, mis sobib kogu perele ning mille autor Laha Mebow kuulub ka ise hõimurahva sekka.

PILETID SIIT

MA EI OLE MADAME BOVARY

Torontos Critics’ awardi võitnud ja San Sebastiani festivalil kaks auhinda võitnud “Ma ei ole madam Bovary” on karm lugu ühe naise elust, kellele sajavad kaela süüdistused abielurikkumisest. Nii ei jäägi Li’l üle muud, kui võtta ette teekond kõrgeimasse kohtusse Pekingis. Liitlaste otsimisel satub naine kokku ühe kokaga, kes tunnistab, et on Li’d juba aastaid ihaldanud. Mida kõrgemale naine kohtutasanditel ronib, seda suuremaks muutub paanika ametnike seas, kuna keegi pole täpselt kindel, mis hakkab edasi juhtuma. Huvitava pildikeelega film toob vaatajani otsekoheselt Hiina poliitika ja korruptsiooni ning näitab samas ka ühe indiviidi võitlust, kes maksab piiridest üleastumise tõttu kõrget hinda.

PILETID SIIT

TAVALISED INIMESED

Täpselt nagu pealkiri ütleb: see film räägibki täiesti tavalistest Filipiinide inimestest, kes on jäetud võimude ja ühiskonna poolt üsna unarusse. Peategelased Jane ja Aries on igapäevaselt Manila tänavatel tegutsevad noored, kes üritavad kuidagi ots otsaga kokku tulla. Pisivargustest ja inimeste annetustest siiski ei piisa pojale normaalse ja ausa tuleviku tagamiseks. Eesmärgita ja tühi elu võtab aga täiesti teistsuguse pöörde, kui röövitakse Jane ja Ariese poeg. Inimeste kannatused ja läbielamised on sellises jubedas ühiskonnas justkui meeleahutuse osa, mis sunnib selle kodanikke elama loomade kombel. Hingekoormatest ja vaevadest ei hoolita ning kohati on meeleheide ainuke, mis on üldse jäänud. Režissöör Eduardo Roy juuniori linateos võistles ka 2016. aastal Veneetsia filmifestivalil Venice Days programmis.

PILETID SIIT

PÄHELASK

Korralik Indoneesia märul, mille Schwarzenegger kindlasti heaks kiidaks. Märuli peategelane on randa uhutud amneesiaga mees, kes on hoolimata pähe lastud kuulist täitsa elus. Ainult mälu on puudulik ja nii hakkab haiglas tema eest hoolitsema noor arsti praktikant Ailin, kes paneb Moby Dickist inspireerituna leitud mehele nimeks Ishmael. Pikka tervenemist ei saa Ishmael aga nautida, kuna äsja vanglast vabanenud maffiaboss saadab kohe koledad palgamõrvarid talle kallale. Tegu on täieliku arusaamatusega, aga kui bussikaaperduse käigus võetakse pantvangi Ailin, muutub asi veriselt isiklikuks. Sellest filmist ei maksa otsida Sartre’i eksistentsialismi või muud sügavalt filosoofilist, kuid pöörast Indoneesia actionit, relvadega paugutamist ja põlevaid busse saab selle-eest aga täiega.

PILETID SIIT

Tagasi üles