Filmisoovitus: “Ja siis ma lähen…”

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

FOTO: PÖFF

Kuula artiklit

Ütle mulle, kes on su sõbrad ja ma ütlen sulle, kes oled sina.

Kui inimesed meenutavad oma teismeiga, mäletavad nad erinevaid asju. Mõned naeravad ja ütlevad, et see oli tore aeg, kus sai palju nalja ja muresid ei olnud. Leidub ka neid, kes selle perioodi peale mõelda ei taha, sest see oli kõike muud kui kerge. Raskeks muudetud koolikaaslaste, vanemate või õpetajate poolt. Võimalik, et ka kõikide poolt korraga. Ja mõned ei ela piisavalt kaua, et sellest hilisemas elus mõelda.

Edwin kuulub nende noorukite hulka, kelle jaoks iga koolipäev kujutab endast võitlust ärevuse, tõrjutuse ja vanemate poistega, kes oma igavust ja komplekse tema peal välja elavad. Seda sama ülesmäge võitlust peab temaga lapsepõlvesõber Flake. Pärast eriti rasket juhtumit tutvustab Flake Edwinile mõtet, et aeg oleks kiusajatele kätte maksta, kasutades isa tulirelvi (millele poistel täiesti vaba ligipääs paistab olevat). Kuid nad ei astu lihtsalt koolimaja uksest sisse relvad tärisemas. Hirmsa täpsusega hakkavad nad välja töötama plaani, kuidas oma tegevus maksimaalselt tõhusaks teha. Kui Flake paistab olevat plaani elluviimises täielikult kindel, hakkab Edwinis siiski tekkima kahtlus, kas see on ikka õige viis oma probleemid lahendada. Kas sellest kahtlusest piisab, et ära hoida järgmine traagiline uudistepealkiri?

Koolikiusamine ei ole kahjuks sugugi uus teema, kuid “Ja siis ma lähen…” sukeldub noore Edwini ellu ning laseb tundma õppida, kuidas näeb välja selle poisi rada, keda ühel hetkel meedia poolt külmavereliseks mõrvariks hakatakse nimetama. Loomulikult on esindatud ärevus, vanemate suutmatus oma last lõpuni mõista või mingil viisil aidata, pidev kiusamine (nii verbaalne kui ka füüsiline) ning tunne, et see kõik ei kao mitte kunagi mitte kuhugi. Siiski tasub tähele panna, et Edwin ei ole see, keda plaani autoriks pidada, pigem võiks isegi öelda, et ta allub sõbra survele ega anna endale aru, mida tegelikult teeb. Kas idee: “Ütle mulle, kes on su sõbrad ja ma ütlen, kes oled sina” peaks saama saatuslikuks, kui on kaalul inimeste elud?

“Ja siis ma lähen” on karm film igas mõttes, kuid tegemist on karmi teemaga, mida tuleb käsitleda vastavate vahenditega. Tegemist on filmiga, mille idee peaks saama sügavale pähe kinnitatud, et sellised juhtumid jääks vaid kinolinale ega saaks reaalsuseks.

Kinopiletid:

    Tagasi üles