PÖFFi parimad palad ajaloohuvilistele

Kaader filmist "Loojang"

FOTO: PÖFF

Kuula artiklit

Järgnevad PÖFFi filmid viivad ajas rändama, peatuspunktideks ajalookeerise võtmesündmused.

Loojang

Oscari-võitja László Nemes viib vaataja sügavalt isiklikule teekonnale läbi 20. sajandi alguse tuledesäras Budapesti. Imekaunis Irisz naaseb oma töökohta peenes kübarapoes, mille on tema kadunud isalt üle võtnud ahne aristokraat Oszkár. Ajalugu, filosoofia, salapärased fantaasiad, reaalsed mälestused, perekonnasaladused, kuritegevus ja õudusjudinad on oskuslikult kokku sulandatud, et hoiatada meid tarbetute sõdade tühjuse eest. Ungari esitus mitteingliskeelse filmi Oscarile.

Bille

Meie ees taaselustatakse 1930. aastate lõpu Läti olustik. Majanduslik kitsikus ei andnud enamikule aega suurteks unistusteks, elada tuli nii kuis sai – illusioonideta. Ühe säärase elus karastunud perekonna keskmes sirgub noor tütarlaps Bille, kelle unistused on tollase maailma jaoks liiga suured. Endasse uskudes võivad aga täituda ka lapsepõlve utoopilisemad unelmad. Tunnustatud läti kirjaniku Vizma Belševica samanimelisel autobiograafilisel romaanil põhinev film võimaldab tõmmata huvitavaid paralleele meie „Seltsimees lapsega”.

Kaks härrat ülikonnas

Ühe suguseltsi kolme põlvkonna vastuoluline ajalugu, 20. sajandi suured sündmused Baierimaa vaatevinklist, Michael Hanekese „Valge pael” Baieri moodi. Kaks maailmasõda, natsid, kapitalism, majandusimed, pagulased ... Seistes seekord nii kaamera ees kui taga, kaevub 70-aastane nimekas näitleja Josef Bierbichler sügavale isikliku ja ühise alateadvuse maailma.

Anna sõda

Väikese tüdruku vaatevinklist jutustatud kammerlik sõjadraama. Visuaalselt lummava pildikeelega ellujäämisloo tegevus toimub 1941. aastal Ukrainas ning selle keskmes on 6-aastane Anna, kelle pere on hukatud ja tüdruk ise vaid ime läbi ellu jäänud. Ta leiab varju Saksa vägede poolt üle võetud vana koolimaja suure kamina korstnas, kus talle pakub seltsi ümbruskonnas ringi luusiv kodutu kass. Vapra tüdruku katsumused sõjakoleduste taustal toovad meelde sellised Vene filmikunsti meistriteosed nagu Andrei Tarkovski „Ivani lapsepõlv” ja Elem Klimovi „Mine ja vaata”.

Mäss, mis ei unune

1976. aasta 3. märts püsib baskide kollektiivses mälus nagu raudnael seinas. Just sel päeval kulmineerus mitu kuud Vitoria-Gasteizis kestnud tööliste streik, kui võimud tapsid viis ja haavasid ligemale kahtsadat inimest. Toonaste sündmuste ajastutruu rekonstruktsioon, mis on lahendatud põnevusdraama võtmes. Alltekst viitab ... teadagi millele.

FOTO: PÖFF

Tagasi üles