PÖFF soovitab neljapäeva õhtusse just neid filme

Kaader filmist "Üle piiri"

FOTO: PÖFF

Kui te pole veel otsustanud, millist filmi täna vaatama minna ja sõber ka ei aita, tuleb appi PÖFF. Siin on meie soovitused, hoolega kaalutud. Head vaatamist!

Üksildased öös

Suurlinna üksildusest on tehtud lugematu hulk filme. Mehhiklase Axel Muñoze oma tõuseb nende seast ometi esile. Sotsialiseerumisraskustega noor mees kohtab endasugust naist, kes nagu temagi armastab hiilida võõrastesse korteritesse ja näpata nende omanike intiimasju. Nõnda avaneb üks hoopis teistsugune, lummav maailm. Omapärane urbanistlik armastuslugu.Seansi juhatavad sisse režissöör Axel Muñoz ja kunstnik Liz Medrano Freeman.

Veebruari teed

Toronto filmifestivali parim Kanada debüütfilm. Ainuüksi sellest peaks piisama, et kõrvu teritada. Kanadas elav Sarah külastab pikkade aastate järel oma Uruguays elavat vanaema, et lapsepõlvemälestusi värskendada. Avanev pilt ei ärata aga lootust – sünnipaigast on saanud unustatud vanakeste küla, kus kuumus tapab ja päevad mööduvad teosammul. Hillitsetud huumor ja melanhoolia iseloomustavad seda mõrkjasmagusat draamat kõige paremini. Seansi juhatab sisse režissöör Katherine Jerkovic.

Libahunt

Pealtnäha ei ole see muud kui üks õudusfilmi elementidega thriller. 1945. aastal natside koonduslaagrist vabastatud lapsed jäetakse keset metsi asuvas häärberis ilma toidu ja veeta jumala hooleks, aga tõeline õudusunenägu alles algab, kui hoone piiravad sisse laagrit valvanud näljased murdjakoerad. Ent efektse žanrifilmi varjus kerib end aeglaselt lahti hoopis sügavama alltekstiga psühholoogiline lugu ohvrikompleksist vabanemisest – kompleksist, mis holokausti, aga ka näiteks küüditamisega seoses siiani mitmete rahvaste veres istub. Poola rahvuslikul filmifestivalil võitis „Libahunt« parima režissööri ja muusikalise kujunduse auhinna. Seansi juhatavad sisse režissöör Adrian Panek, osatäitja Sonia Mietelica, monteerija Jarosław Kamiński ning produtsendid Agata Szymańska ja Magdalena Kaminska.

Kogu oma hüpotalamusega

Väidetakse, et armastus ei käi südame, vaid hüpotalamuse järgi. Aileen ei ole küll «tüdruk Ipanemalt», kuid kui ta möödub, jäävad mehed talle igatsevalt järele vaatama. Igaühel neist on selleks oma põhjus ja eesmärk. Romantiline draama riigist, mille filme me kuigi sageli ei näe. Seansi juhatab sisse produtsent Giancarlo Abrahan.

Hamid

8-aastane Hamid võtab pähe, et 786 on number, millega saab helistada Jumalale endale. Ta tahab teada, miks Allah võttis enda juurde tema isa. Ühel heal päeval talle vastataksegi. Jumala asemel on aga vastajaks India politsei reservväe reamees Abhay, kes esindab võimu, mis on maha surunud Kašmiiri vabadusvõitluse ja vastutab ilmselt ka Hamidi isa kadumise eest. Humoorikates ja südamlikes telefonivestlustes leiavad kaks üksikut hinge teineteist. Tõsistest teemadest räägitakse siin sooja ja südamliku huumoriga.

Üle piiri

Paljude sportlaste unistus on jõuda olümpiale, teekond sinna on aga käänuline, täis ohverdusi ja kannatusi. Viis sportlast püüavad jõuda 2018. aasta Pyeongchangi OM-ile. Inimlikus pingutuses peitub ilu, olgu siis selle pingutuse tulemuseks esimene või viimane koht. Inspireeriv dokumentaalfilm viib tõelisele spordipeole, kus kohtuvad suured saavutused ja eneseületus.

Tagasi üles